Labubu jõudis ühe maailma luksuse tähtsaima kabineti ukseni. Wang Ning, Hiina ettevõtte Pop Mart asutaja ja juht, kohtus Pariisis Bernard Arnault’ga, LVMH presidendi ja tegevjuhiga. Kohtumise ajal kinkis ta talle Labubu kollektsioneerimisfiguuri. Vestlusest võtsid osa ka Delphine Arnault ning Pietro Beccari, kes juhib Louis Vuittoni. Kas Louis Vuitton ja Labubu plaanivad koostööd?
Foto pälvis kiiresti moevaldkonna ja kollektsionääride tähelepanu. Pole ime, et tekkisid küsimused võimaliku koostöö kohta Louis Vuittoni ja Labubu vahel. Praegu pole siiski ametlikku teavet, et Louis Vuitton valmistaks koos populaarse koletisega kollektsiooni. Kohtumine ise on aga oluline, sest näitab, kui tõsiselt luksusmaailm Pop Marti fenomeni võtab.
Labubu Bernard Arnaulti kabinetis
Do spotkania doszło w siedzibie LVMH w Paryżu. Wang Ning przyjechał do Francji w związku z europejską ekspansją Pop Mart i planami otwarcia dużego sklepu firmy w Paryżu. Podczas wizyty przekazał Bernardowi Arnaultowi specjalną figurkę MEGA LABUBU przygotowaną z okazji dziesięciolecia postaci.
See ei olnud esimene kord, kui Labubu taga seisvad inimesed kohtusid LVMH esindajatega. Veel varem kohtus Bernard Arnault Kasing Lungiga, kunstnikuga, kes lõi Labubu. Samal ajal liitus LVMH esindaja Hiinas Pop Marti juhatusega. Mõlema ettevõtte suhted on seega juba mõnda aega arenemas.
Ainuüksi Wang Ningi ja Arnault’ kohtumine ei tähenda lepingu allkirjastamist. Samuti puudub kinnitus, et vestlused puudutasid konkreetset Louis Vuittoni ja Labubu kollektsiooni. Siiski tasub tähelepanu pöörata kohtumise koosseisule. Bernard Arnault’ kõrval olid kohal ka Delphine Arnault ning Pietro Beccari, Louis Vuittoni tegevjuht. Sellest piisas, et potentsiaalse koostöö teema hakkaks oma elu elama.
Miks Louis Vuitton peaks huvi tundma Labubu vastu?
Esmapilgul võib tunduda, et Prantsuse moemaja ja Hiina figuuri koostöö on erakordselt ebatavaline liit. Louis Vuitton rajab oma positsiooni ajaloole, käsitööle ja luksustoodetele. Labubu pärineb aga art toys’i ja kollektsioneeritavate figuuride maailmast, mida müüakse muu hulgas ka blind box’i formaadis.
Kuid mõlemal brändil on siiski midagi väga olulist: nad oskavad muuta toote ihaldusväärseks objektiks.
Labubu on loonud enda ümber ülemaailmse kollektsionääride kogukonna. Tegelase edu määravad mitte ainult figuuri välimus, vaid ka limiteeritud seeriad, sagedased väljalasked, üllatusmoment ja tugev kohalolek sotsiaalmeedias. Kui Labubu hakkasid kandma staarid ja influencerid, lakkas figuur olemast vaid mänguasi. Sellest sai aksessuaar ja popkultuuri element.
Pop Mart kasutas seda mehhanismi väga suures ulatuses. 2025. aasta esimesel poolel tõi The Monsters sari, kuhu kuulub ka Labubu, ettevõttele 4,81 miljardit jüaani tulu ja moodustas umbes 35 protsenti Pop Marti kogutulust.
Labubu on juba ilmunud LVMH maailmas
Veel huvitavam on see, et Labubu koostöö LVMH grupiga ei ole enam ainult teoreetiline stsenaarium.
2025. aastal alustas Moynat, luksusbränd, mis kuulub LVMH-le, koostööd Kasing Lungiga. Loodi kollektsioon, mis ühendab Prantsuse maja iseloomulikud tooted The Monsters universumi tegelastega.
See on oluline pretsedent. See näitab, et LVMH ei pea käsitlema Labubu’t kui mööduvat moeröögatust, mida ei sobi luksusmaailma lubada. Kontsern on juba katsetanud, kuidas tema bränd saab selle IP populaarsust ära kasutada.
Seetõttu ei tulnud küsimus Louis Vuittoni ja Labubu kohta tühja koha pealt. Praegu pole siiski tõendeid selle kohta, et Louis Vuitton valmistaks ette omaenda Labubu kollektsiooni.
Louis Vuitton jälgib samuti kollektsioneeritavate figuuride fenomeni
On veel üks põhjus, miks selline kombinatsioon tundub võimalik.
Louis Vuitton arendab kollektsioneeritavate toodete ja aksessuaaride segmenti, mis võimaldavad klientidel siseneda brändi maailma madalama hinnaga kui klassikalise koti puhul. Reuters juhtis tähelepanu Louis Vuittoni kollektsioneeritavatele charmidele, sealhulgas Vivienne’i sarjale. Nende hinnad algavad oluliselt madalamalt kui enamik moemaja kotte ning kontseptsioon vastab kasvavale huvile kollektsioneeritavate aksessuaaride vastu.
Just siin võib Labubu olla luksusbrändide jaoks eriti huvitav. Mitte sellepärast, et Louis Vuitton vajaks veel üht maskotti, vaid seetõttu, et Pop Mart on suurepäraselt omandanud kollektsioneerimise mehhanismi.
Klient ostab mitte ainult eset. Ta ostab võimaluse saada järgmine versioon, piiratud tiraažiga väljaanne või toode, mida tal veel oma kollektsioonis ei ole. Selline nõudluse kujundamise viis sobib väga hästi tänapäeva luksuskaupade turule.
Kas tuleb Louis Vuittoni ja Labubu kollektsioon?
Tänase seisuga vastus on: me ei tea seda.
Veebis ilmusid spekulatsioonid, et Wang Ningi ja Bernard Arnault’ kohtumine võib viia Louis Vuittoni ja Labubu koostööni. Siiski ei ole sellise projekti kohta ametlikku teadet. Samuti ei ole teada, kas kohtumisel arutati konkreetset kollektsiooni. Seetõttu ei tohiks kohtumist esitleda kui uue Louis Vuittoni liini eelkuulutust. Palju põhjendatum on öelda, et Pop Mart ja LVMH arendavad omavahelisi suhteid ning mõlemal poolel on põhjust teineteist tähelepanelikult jälgida.
Võimalik koostöö võiks tegelikult võtta mitmeid erinevaid vorme. See ei pea tähendama tervet rõivakollektsiooni. Palju loomulikumaks esimeseks sammuks oleksid aksessuaarid, ripatsid, limiteeritud kujuke või väike seeria kollektsioneeritavaid tooteid. Moynat on juba näidanud, et selline kombinatsioon võib LVMH grupi raames toimida.
Mänguasjast ülemaailmseks IP-ks
Labubu ajalugu on huvitav ka luksusturu vaatenurgast. Tegelase lõi 2015. aastal Hongkongi kunstnik Kasing Lung. Labubu kuulus algselt The Monsters maailma ja oli eelkõige art toy. Pop Mart hakkas seda IP-d suuremas mahus arendama, kasutades oma kollektsioneeritavate figuuride müügimudelit.
Tõeline ülemaailmne läbimurre saabus koos plüüsist ripatsite populaarsusega. Labubu hakkasid ilmuma käekottide küljes, kuulsuste fotodel ja sotsiaalmeedias. Tegelaskuju liikus kiiresti nišikogujate turult moe ja popkultuuri peavoolu.
See selgitab ka suurte kaubamärkide huvi. Labubul on midagi, mida traditsioonilised moemajad ei suuda alati nullist üles ehitada: oma kogukond, äratuntav tegelaskuju ja kollektsioneerimiskultuur.
LVMH vajab uusi viise noorema kliendi saavutamiseks
Kohtumist tuleb käsitleda ka luksusturu laiemas kontekstis. LVMH seisab praegu silmitsi nõrgema nõudlusega mõnes segmendis ning ettevaatlikumate tarbijatega. Kontsern otsib võimalusi jõuda ka nooremateni klientideni, kes ei pruugi veel olla valmis ostma kõige kallimaid tooteid. Labubu kõnetab täpselt seda sihtrühma.
Fenomen Pop Mart näitab, et noored tarbijad on valmis kulutama raha toodetele, mis ühendavad moodi, kollektsioneerimist ja popkultuuri. LVMH võib võtta seda trendi inspiratsioonina, kuid võib ka kasutada olemasolevat IP-d ühe oma brändi raames.
Just sel põhjusel on Bernard Arnault’ ja Wang Ningi kohtumine olulisem kui lihtsalt foto figuriiniga. See näitab, et piir luksusmoe maailma ja kollektsioneeritavate mänguasjade turu vahel nihkub üha enam.
Labubu ei vaja veel Louis Vuittoni logo
Kõige huvitavam kogu loos on aga see, et Labubu on juba saavutanud positsiooni, mis võimaldab tal suhelda maailma suurimate brändidega ilma kompleksideta.
Pop Mart ei tule LVMH juurde kui väike mänguasjatootja, kes otsib tuntust. Ta tuleb kui ühe kõige äratuntavama kaasaegse kollektsioneeritava popkultuuri IP omanik. 2025. aasta esimesel poolel moodustas The Monsters juba üle kolmandiku Pop Marti tuludest ning ettevõte arendas oma tegevust dünaamiliselt väljaspool Hiinat.
Seetõttu oleks võimalik koostöö Louis Vuittoni ja Labubu vahel pigem kahe tugeva kaubamärgi kohtumine kui klassikaline näide väikese ettevõtte sisenemisest luksusmaailma.
Praegu puudub alus Louis Vuittoni ja Labubu kollektsiooni väljakuulutamiseks. Küll aga on selge märk sellest, et LVMH tunneb huvi Pop Marti fenomeni vastu ning varasem Moynati koostöö Kasing Lungiga näitab, et uksed on juba paokil.
Kui Louis Vuitton tõepoolest otsustab astuda järgmise sammu, saab sellest midagi enamat kui lihtsalt lõbus Prantsuse luksuse ja Hiina koletise liit. See oleks veel üks näide sellest, kuidas moemaailm püüab üle võtta mehhanisme, mis on teinud Labubust globaalse fenomeni: kollektsioneerimine, piiratud kättesaadavus, kogukond ja drop-kultuur.
