Erakordne käsikiri oksjonil. Clermont-Tonnerre’i Graal otsib uut omanikku. Keskaja bestseller, mis on kestnud seitse sajandit. 700 aastat kuningas Arthuri ajalugu Christie’s oksjonil köidab kollektsionääride tähelepanu. Ergutab kujutlusvõimet.
Juba 8. juulil saab Londonist peagi koht, kus saavad kokku ajalugu, kunst ja legendid. Christie’si oksjonimajas toimub erakordne oksjon Valuable Books and Manuscripts including Cartography. Üheks tähtsaimaks objektiks on hindamatu keskaegne käsikiri, mida tuntakse kui Graal de Clermont-Tonnerre.
Käsikirja hinnanguline väärtus on 1,5 kuni 2 miljonit naela. Kogujate jaoks on selle tähendus aga palju suurem kui hind. See on üks haruldasemaid säilinud tunnistusi Püha Graali, kuningas Arthuri ja võluri Merlini legendi sünnist. Lugu, mis on sajandeid inspireerinud kirjanikke, kunstnikke ja popkultuuri loojaid.
Käsikiri loodi umbes aastatel 1290–1310. See on üks vaid kolmest teadaolevast eksemplarist, mis asuvad praegu erakätes, muutes selle ainulaadseks objektiks maailma kollektsionääride turul.
Raamat, mis näeb välja nagu legendi aare
Juba käsikirja vorm ise avaldab suurt muljet. Raamatul on keskaegse Piibli mõõtmed ja kaal. Selle puidust kaaned on kaetud sügavrohelise sametiga, mis meenutab muistse sambliku värvi, ning kogu teost kaunistavad massiivsed messingist kinnitused. Kord suletuna nagu hinnaline reisikirst, oli see ese mõeldud kaitsma mitte ainult teksti, vaid ka selles sisalduva loo erakordset väärtust.
Seljal on kuldne kiri Roman de Artus — mis viitab teose temaatikale: kuningas Arthuri ja tema rüütlite maailm.
Kuid selle raamatu tõeline väärtus peitub seespool. Käsikiri sisaldab kolme omavahel seotud lugu: Püha Graali ajalugu, jutustuse Merlini elust ning kirjelduse Arturi valitsemise esimestest, konfliktiderohketest aastatest.
Graal, który zmienił historię legendy
Tänapäevasele lugejale tähendab Püha Graal peaaegu automaatselt karikat, millest Jeesus pidi jooma Viimasel Õhtusöömaajal. Kuid alati ei ole teda nii kujutatud.
Üks suurimaid põhjuseid, miks Clermont-Tonnerre’i käsikiri köidab teadlaste ja kollektsionääride tähelepanu, on see, et see sisaldab selle loo üht tähtsaimat versiooni. Just Robert de Boron — autor, kelle loomingule tuginevad käsikirja kaks esimest osa — andis Graalile esimesena kristliku tähenduse, kujutades seda kui Kristuse karikat.
See visioon muutis igaveseks Lääne kultuuri. Hilisemad romaanid, filmid ja kunstiteosed — alates arturi legendidest kuni kaasaegsete teosteni nagu „Indiana Jones ja viimane ristisõda” või „Da Vinci kood” — kasutavad Graali kujutlust, mis sündis just sellistes keskaegsetes lugudes.
126 miniatuurset, mis toovad Arturi maailma ellu
Mitte ainult tekst ei määra käsikirja erakordsust. Raamatut kaunistab koguni 126 illumineeritud initsiaali ehk kaunistatud peatükkide esitähte, mille sisse on peidetud miniatuursed narratiivsed stseenid.
Igaüks neist on väike kunstiteos. Need kujutavad legendi kangelasi: Joosepit Arimaatiast, Merlinit, tulevasi Graali valvureid ning kuningas Arthuri nooruspõlve sündmusi. Illustratsioonid loodi Metzis. Neid seostatakse kunstnikeringiga, keda tuntakse Liège’i Apokalüpsise Meistrina. Üks huvitavamaid valgustuskunstnikke 13. ja 14. sajandi vahetusel.
Kogujatele jaoks on sellised käsikirjad midagi enamat kui ajaloolised raamatud. Need on materiaalsed jäljed ajastust, mil lood ei levinud veel trükitud väljaannetes, vaid neid kirjutati käsitsi ümber ja kaunistasid kunstnikud.
Merlin — võlur ja arhetüüp
Teiseks suureks käsikirja kangelaseks on Merlin — tegelane, kes on tänaseni üks Euroopa kultuuri tuntumaid võlureid.
Versioonis, mille esitab Clermont-Tonnerre’i Graal, ei ole ta pelgalt tark vanamees kepi ja halli habemega. Ta on vastuoluline kangelane: visionäär, strateeg, muutliku kujuga maag, aga samas ka salapärane ja mitmetähenduslik tegelane.
Tema võime muutuda loomadeks ja inimesteks oli keskaja illustraatorite seas populaarselt kujutatud. Käsikirja lehekülgedel ilmub Merlin muu hulgas hirvena, karjasena või rüütlina, kes juhib Arturi vägesid.
See keeruline portree tegi Merlinist just selle võluri arhetüübi, mis hiljem ilmus kirjanduses. Alates Prospero tegelaskujust William Shakespeare’i „Tormis” kuni Gandalfini ja Dumbledoreni.
Miks kollektsionäärid sellele käsikirjale tähelepanu pööravad?
Suurim huvi Clermont-Tonnerre’i Graali vastu tuleneb mitme erakordselt haruldase omaduse kombinatsioonist. See on ühtaegu silmapaistev keskaegse raamatuillustratsiooni teos, oluline kirjandusajaloo dokument ning üks legendi võtmetähtsusega ülestähendusi, mis pole seitsme sajandi jooksul oma populaarsust kaotanud.
Kogumismemoril on kõige väärtuslikumad need esemed, mis jutustavad suuremat lugu kui nad ise. See käsikiri ei ole lihtsalt vana raamat. See on ka tunnistajaks hetkele, mil keskaegsed lood hakkasid kujundama kogu Euroopa kujutlusvõimet.
Kui 2026. aasta juulis Christie’s oksjonihaamer lõpetab enampakkumise, saab uus omanik mitte ainult enam kui seitse sajandit tagasi kirjutatud pärgamendi. Ta saab osa legendist, mis elab edasi.
Sest tõeline Clermont-Tonnerre’i Graali jõud ei seisne üksnes selle vanuses. See seisneb selles, et pärast 700 aastat suudab see endiselt jutustada lugu, mida maailm tahab endiselt kuulda.
