Kütus, mis asub tiibades – mis on SAF?

2024. aastal ületas ülemaailmne SAF-i (Sustainable Aviation Fuel) tootmine vaevu 1 Mt. Kõlab tagasihoidlikult? Tõepoolest. Kuid juba 2026. aastaks peaks see olema 2,4 Mt ning mis veelgi olulisem – alates 2025. aastast kehtib Euroopa Liidus ReFuelEU Aviation mandaat: igal lennul peab SAF-i osakaal olema 2%. See on esimene kord, kui seadus nõuab selle kütuse kasutamist nii suures ulatuses.

SAF on niinimetatud drop-in kütus. See kõlab nagu tehniline termin, kuid tegelikult on asi lihtne: segad seda tavalise Jet A-1-ga (isegi vahekorras 50:50) ja valad lennukisse. Mootorile pole vaja muudatusi, lennujaamas pole vaja uut infrastruktuuri. Lihtsalt töötab.

Miks see kiireneb just praegu

Sest ilmnes konkreetne tähtaeg ja karistus. ReFuelEU Aviation nõuab alates 2025. aasta jaanuarist 2% SAF-i, seejärel 6% aastaks 2030 ja koguni 70% aastaks 2050 (sh 35% e-SAF-i, st CO₂-st toodetud sünteetilist kütust).

Kliimaga seotud mõju? Biomassist või jäätmetest toodetud SAF vähendab heitkoguseid kogu elutsükli jooksul 70–80%. E-SAF suudab üle 90%. Artiklis vaatame edasi, kuidas see tehniliselt välja näeb ja mida need mandaadid turul muudavad.

Kuidas SAF töötab?

SAF on “drop-in fuel”, ehk kütus, mida saad otse valada kaasaegse lennuki paaki. Sa ei pea muutma mootorit, lennujaama infrastruktuuri ega süsteeme. Võtmetähtsusega on ASTM D7566 ja D1655 standardid, mis määratlevad 11 heakskiidetud tootmisteed. Tavaliselt segad SAF-i traditsioonilise Jet A1-ga kuni 50% ulatuses (mõned tootmisteed lubavad vaid 10%).

Siin on peamised teed ja mida need tähendavad:

Tee	Toorained	Blend‑limit	Heitmete vähendamine
HEFA‑SPK	Taimeõlid, loomarasvad, UCO	50%	70–84%
FT‑SPK	MSW, põllumajandus-/metsandusjäägid	50%	70–90%
ATJ‑SPK	Süsivesikud, alkoholid	50%	70–85%
SIP/HFS	Suhkrud, jäägid	10%	~70%
PtL (e‑SAF)	CO₂ + H₂ taastuvatest energiaallikatest	50%	>90%

Neste on spetsialiseerunud HEFA-le (kasutatud toiduõli on nende tugev külg), World Energy käivitas esimese kaubandusliku SAF-i tootmise 2016. aastal (Paramount, CA) ning LanzaJet panustab ATJ-le.

Kvaliteedi parameetrid ja ühilduvus

SAF peab vastama samadele nõuetele nagu Jet A1. Kõige olulisemad on leekpunkt ≥38°C, külmumispunkt ≤−47°C, energia 42,8 MJ/kg, tihedus 775-840 kg/m³ ja väävlisisaldus <0,3%. Tänu sellele piloot ei märka erinevust ning lennujaama logistika toimib muutusteta.

Järgmine jaotis näitab, kuidas regulatsioonid ja turg soodustavad (või pidurdavad) nende tehnoloogiate kasutuselevõttu Euroopas.

Regulatsioonid ja turg

Regulatsioonid on tegelikult kogu SAF-turu peamine tõukejõud, sest ilma kohustusteta oleks lennundussektor kallimasse kütusesse ettevaatlikult suhtunud. EL ja USA loovad konkreetsed raamid, mis sunnivad pakkumist suurendama ja tekitavad tegelikku nõudlust.

Mandaat ja eesmärgid: EL, ÜK ja USA

ReFuelEU Aviation on Euroopa alus: alates 2025. aastast kehtib ELi lennujaamades 2% SAF segu nõue, eesmärgiga jõuda 2050. aastaks koguni 70%-ni (sh 35% e‑SAF). Tundub ambitsioonikas, eriti arvestades, et 2024. aastal oli osakaal vaid 0,53%. USA läheb oma teed läbi SAF Grand Challenge’i: 3 miljardit gallonit aastaks 2030 ja 35 miljardit gallonit sajandi keskpaigaks, maksusoodustustega IRA raames tasemel 1,25–1,75 USD galloni kohta. Suurbritannia alustab 2%-ga 2025. aastal ja sihib 22%-ni aastaks 2040.

Regioon	2025	Eesmärk 2030/2040/2050
EL	2%	6% (2030) / 70% (2050)
ÜK	2%	10% (2030) / 22% (2040)
USA	~1%	3 mld gal (2030) / 35 mld gal (2050)

Turg

Hinnangute kohaselt ulatub ülemaailmne toodang 1,9–2,4 miljoni tonnini 2025 aastal, mis vastab turuväärtusele umbes 2–3,7 miljardit USA dollarit. Aastaks 2030 peaks turg kasvama 25–26 miljardi dollarini. Piiranguteks jäävad HEFA toorained (peamiselt jäätmeõlid) ja rajatiste ehitamise tempo.

Taotlus lennukõrguselt

Jätkusuutlikud lennukikütused ei ole mingi kauge tulevikunägemus, vaid tegelikkus, mis toimub juba praegu. Tõsi, need vajavad veel täiustamist kulude ja tootmismastaabi osas, kuid tehnoloogia töötab ning surve lennunduse dekarboniseerimiseks aina kasvab. Küsimus ei ole enam “kas”, vaid “kui kiiresti”.

Ma näen selles midagi, mis meenutab taastuvenergia algusaegu: alguses kallis ja nišitoode, hiljem muutub see tavapäraseks lahenduseks. SAF liigub sama teed, kuid palju kiiremini, sest lennundussektoril pole aega aeglasteks katsetusteks.

Üks on kindel: lennukiga lendamine, mida toidujäätmetest saadud kütus toidab, pole enam pelgalt huvitav uudis. Sellest saab uus normaalne reaalsus kümne tuhande meetri kõrgusel.

Jacky

Premiumajakirjanik