Pariisi Grand Palais’ klaaskupli all ei olnud monumentaalset paatost ega ajaloo raskust, mis tavaliselt saadab debüüte suurtes moemajades. Chanel kevad–suvi 2026 haute couture on eriline. Tugeva iseloomu asemel – pastellune unenägu, roosa udu, hiiglaslikud seened nagu lapsepõlve muinasjutust. Kollektsioon on peen, õhuline, kaduv. Peaaegu nagu muinasjutt.
Matthieu Blazy, esitledes oma esimest haute couture kollektsiooni Chanelile kevad–suvi 2026 hooajaks, tegi midagi üllatavat. Selle asemel, et tõestada oma sobivust sellele ametikohale, pakkus ta vaikust, kergust ja tähelepanelikkust.
Chanel kevad–suvi 2026. Legendist relvituks tegemine ilma selle alustalasid hävitamata
See oli üks viimaste aastate oodatuimaid debüüte ja samal ajal üks rahulikumaid haute couture’i etendusi, mida oleme ammu näinud. Blazy ei püüdnud võistelda Chaneli legendiga ega tema „rüüga”, mis on loodud tviidist, sümbolitest ja äratuntavatest koodidest. Vastupidi – ta otsustas selle lahti võtta. Seetõttu töötas ta hoolikalt. Kiht kihi haaval. Kuni olemuseni välja. Moesüdamesse.
Unenägu ilmsi Grand Palais’ kupli all
Disainer jutustas oma moenägemusest läbi ilmsi unenäo metafoori. Kollektsioon algas peaaegu nähtamatute klassikaliste vormide taasinterpretatsioonidega. Tweedkostüüm eksisteeris siin vaid mälestusena, mis oli talletatud läbipaistvasse šifooni, mida hoidsid koos õrnad ketid ja pärlid. See oli Chanel peatatud olekus. Seetõttu ei rõhu mineviku vaim, vaid hõljub õhus.
Naine liikumises, mitte konstruktsioonis
Sellest eeterlikust vaikusest kerkis esile lugu liikumises olevast naisest. Vabast naisest. Blazy vältis järjekindlalt konstruktsioone, mis sunnivad kehale kindlat vormi. Tema looming liikus koos kehaga. Kasutatud materjalid panid need reageerima žestile, sammule, samuti hingamisele. Seetõttu on see haute couture ilma teatraalse jäikuseta, kuid samas muljetavaldava käsitööoskusega.
Käsitöö, mis jäljendab loodust
Tehniliselt oli kollektsioon Chaneli ateljee oskuste demonstratsioon. Materjalid imiteerisid loodust. Seetõttu lõid töötlemata niidid linnusulgede illusiooni, rafia muutus mustaks sulestikuks ja organza trompe-l’oeil tehnikas meenutas igapäevast tank-topi ja teksade komplekti – motiiv, mis on Blazy esteetikale omane, kuid siin viidud kõrgeima rätsepatöö maailma.
Finaalne punane kleit pehme, kookonja õlaga konstruktsiooniga oli nagu „mushroom couture” manifest: orgaaniline, kummaline, oma ootamatuses kaunis.
Uus proportsioon, vana DNA
Üheks kollektsiooni võtmeelemendiks sai uus proportsioon: põlvedeni seelikud koos pikkade toppide, tuunikate ja pintsakutega. See duo – potentsiaalselt riskantne – osutus Blazy tõlgenduses üllatavalt kergeks. Kangad käitusid nagu voaal, ümbritsedes figuuri seda piiritlemata. See on elegants, mis ei domineeri, vaid saadab.
Intiimsus luksusmaailmas
Oluline, ehkki peen žest oli modellide kutsumine õmblema rõivastesse isiklikke sümboleid ja sõnumeid. See detail tõi Chaneli maailma midagi haruldast: intiimsuse. Haute couture ei olnud enam ainult täiuslikkuse näitamine – sellest sai identiteedi kandja.
Kas Chanel võib rääkida sosinal?
Blazy debüüt võib tõlgendada kui teadlikku rõhuasetuste nihutamist: täielikest stilisatsioonidest individuaalsusele, „vau”-efektist emotsioonile, pärandi raskuselt selle tähendusele.
Disainer näib küsivat, kas Chanel – brändi sümbol – võib täna rääkida sosinal. Ja kas see sosin pole vahel veenvam kui karje.
Mood kui vabaduse ruum
Kas kliendid, kes on harjunud klassikalise tweedi jõuga, aktsepteerivad selle uue, poeetilise kerguse? See küsimus jääb endiselt lahtiseks. Üks on aga kindel: kevad–suvi 2026 on kollektsioon, mis ei püüa kõiki veenda. See kutsub. Unistama. Peatuma. Ja vaatama moele mitte kui soomusele, vaid kui vabaduse ruumile.
